helilooja

Gustav Ernesaks

Elukäik

Gustav Ernesaks oli eesti helilooja, koorijuht ja pedagoog, keda rahvasuus tuntakse austava nimega Laulutaat. Ta on üks olulisemaid tegelasi eesti muusikakultuuri ajaloos ja rahvuslike laulupidude traditsiooni hoidja. Ernesaks sündis Perila külas, kuid tema pere kolis peagi Tallinna.

Ta lõpetas 1931. aastal Tallinna Konservatooriumi muusikapedagoogika erialal ja 1934. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur Kapi klassis). Tema elu ja töö kattusid Eesti 20. sajandi pöördeliste ajalooetappidega. Nõukogude okupatsiooni tingimustes sai temast rahvusliku identiteedi hoidja, kes oskas laulupidude kaudu ühendada rahvast ka kõige keerulisematel aegadel.

Gustav Ernesaks suri 1993. aastal Tallinnas ja on maetud Metsakalmistule.

Perekond

Erinevalt algsest väitest oli Gustav Ernesaks pereinimene. Ta oli abielus Stella Ernesaksaga. Nende peres kasvas kolm poega: Ott, Jüri ja Peep. Tema kodu Tallinna Kadriorus (Oru tänaval) oli tuntud kultuuriajalooline paik, kus praegu asub Gustav Ernesaksa majamuuseum.

Professionaalne karjäär

Ernesaksa karjäär oli monumentaalne ja jagunes kolmeks peamiseks suunaks: koorijuhtimine, helilooming ja pedagoogika.

  • RAM-i asutaja: 1944. aastal asutas ta Eesti NSV Riikliku Akadeemilise Meeskoori (praegune Eesti Rahvusmeeskoor ehk RAM). Ta oli selle kunstiline juht ja peadirigent aastakümneid, viies eesti meeskoorilaulu maailmatasemele.
  • Laulupidude üldjuht: Ernesaks oli paljude üldlaulupidude üldjuht ja aujuht. Tema tõusis dirigendipulti ajal, mil rahvas vajas kõige enam ühtsustunnet.
  • Pedagoog: Ta töötas Tallinna Konservatooriumis professorina, koolitades välja terve põlvkonna eesti koorijuhte (sh Kuno Areng, Olev Oja, Eri Klas jt).

Looming ja “Mu isamaa on minu arm”

Ernesaks on loonud sadu koorilaule, soololaule ja oopereid.

  • “Mu isamaa on minu arm” (Lydia Koidula sõnadele): See laul kujunes Nõukogude okupatsiooni ajal eestlaste mitteametlikuks hümniks. Laulupidudel tõusid inimesed selle ajal püsti ja laulsid pisarsilmil kaasa, trotsides võõrvõimu.
  • “Hakkame, mehed, minema”: Üks tema tuntumaid meeskoorilaule.
  • Ooper “Tormide rand”: Sisaldab kuulsat aariat “Kutse” (“Kuulge, dalood…”).
  • Lastelaulud: Tema “Rongisõit” (“Rong see sõitis tsuhh-tsuhh-tsuhh…”) on tuntud igale eesti lapsele.

Mõju ja pärand

Gustav Ernesaksa peetakse Eesti koorimuusika suurkujuks. Tema roll laulupidude traditsiooni säilitamisel on hindamatu.

  • Talle on püstitatud mälestussammas Tallinna Lauluväljakule (Laulutaadi kuju), kus ta “vaatab” laulukaart.
  • Talle omistati Nõukogude Liidu sotsialistliku töö kangelase aunimetus (1974) ja NSV Liidu rahvakunstniku tiitel (1956), mis andis talle teatava puutumatuse ja võimaldas tal kaitsta eesti kultuuri.
  • Ta on pälvinud Eesti Vabariigi kultuuripreemia.

Veel isiksusi