Kristjan Jaak Peterson

Elukäik

Kristjan Jaak Peterson oli Eesti luuletaja ja keelemees, keda peetakse eesti rahvuskirjanduse rajajaks ja esimeseks eesti soost luuletajaks, kes tunnistas avalikult oma päritolu. Ta sündis Riias ja sai hariduse sealsetes koolides (sh Riia Kubermangugümnaasiumis). Aastatel 1819–1820 õppis ta Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas.

Petersoni elu ja loomingut iseloomustab erakordne eneseteadlikkus. Ülikoolis paistis ta silma sellega, et kandis uhkusega “maarahva” rõivaid (pikk must kuub) ja nimetas end eestlaseks ajal, mil haritud inimesed saksastusid. Tema kuulus jalgsi rändamine Riiast Tartusse on saanud legendaarseks osaks tema biograafiast.

Tema elutee jäi lühikeseks – ta suri vaid 21-aastaselt tiisikusse (tuberkuloosi) Riias, kuhu ta oli naasnud pärast ülikoolist lahkumist. Vaatamata noorele eale pani ta aluse eesti kunstluulele ja rahvuslikule mõtlemisele.

Perekond

Petersoni perekondlik taust oli seotud kiriku ja vennastekoguduse kultuuriga. Tema isa Jaak Peterson (Kikka Jaak) oli pärit Viljandimaalt, kuid töötas Riias eesti koguduse kellamehe ja eeslauljana. Ema Anna Elisabeth oli arvatavasti läti või segapäritolu.

See mitmekeelne ja vaimne kodune keskkond soodustas noore Petersoni huvi keelte ja kirjanduse vastu. Kuigi pere elas linnas, säilitati side maarahva keelega, mis väljendus hiljem Petersoni sügavas huvis eesti keele struktuuri ja võimaluste vastu.

Looming ja teadustöö

Kristjan Jaak Petersoni loominguline pärand ei ole mahult suur, kuid on kaalult hindamatu.

• Luule: Temalt on säilinud umbes 25 eestikeelset luuletust (oodid ja pastoraalid), milles ta ülistab loodust, sõprust ja inimmõistust, ning mõned saksakeelsed värsid. Tema luulekeel oli omas ajas erakordselt rikas ja filosoofiline.
• Tõlked ja uurimused: Tema suurimaks teadustööks oli Christfrid Gananderi rootsikeelse teose “Mythologia Fennica” (Soome mütoloogia) tõlkimine saksa keelde (avaldatud 1821). Tõlkele lisas ta omapoolseid kommentaare eesti mütoloogia kohta, luues aluse (kohati pseudo)mütoloogiale, mis hiljem inspireeris F. R. Kreutzwaldi “Kalevipoja” loomisel.
• Keelealased artiklid: Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas Beiträge artikleid eesti keele süntaksi ja etümoloogia kohta.

Suur osa tema luulest jäi eluajal käsikirja ja avaldati alles 100 aastat pärast tema surma, kui Gustav Suits need arhiivist leidis ja 1922. aastal trükki toimetas.

Keeleline mõju ja pärand

Kristjan Jaak Petersoni tuntuimad read pärinevad tema oodist “Kuu”: “Kas siis selle maa keel laulu tuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?” See küsimus sai eesti rahvusliku ärkamise ja kultuurihegemoonia üheks juhtmõtteks.

Tema sünnipäeva, 14. märtsi, tähistatakse Eestis riiklikult emakeelepäevana. See on austusavaldus mehele, kes uskus eesti keele võimesse olla kultuurkeel.

Muud faktid

• Polüglott: Peterson oli erakordselt andekas keeleõppija. Väidetavalt valdas ta vähemalt 16 keelt, sealhulgas vanakreeka, heebrea, ladina, rootsi, inglise, prantsuse ja vene keelt.
• Monument: 1983. aastal püstitati Tartu Toomemäele tema mälestussammas (skulptor Jaak Soans, arhitekt Allan Murdmaa), mis kujutab mõtlikku luuletajat.
• Päevik: Temast on säilinud ka filosoofiline päevaraamat, mis annab aimu tema maailmavaatest.