kirjanik

Jaan Kross

Elukäik

Jaan Kross oli Eesti kirjanik, luuletaja ja tõlkija, keda peetakse üheks 20. sajandi mõjukamaks eesti autoriks ja “rahvuse südametunnistuseks”. Ta sündis Tallinnas ning kasvas üles Eesti Vabariigi kujunemise ja õitsengu ajal, õppides mainekas Jakob Westholmi Gümnaasiumis.

Ta õppis Tartu Ülikoolis õigusteadust (lõpetas 1944), kuid tema karjääri ja elu katkestasid okupatsioonid. 1944. aastal vangistasid ta Saksa okupatsioonivõimud. 1946. aastal arreteerisid ta Nõukogude võimud ning ta saadeti GULAG-i vangilaagritesse Komi ANSV-sse ja hiljem asumisele Krasnojarski kraisse. Ta vabanes ja naasis Eestisse alles 1954. aastal.

Just need rängad kogemused ja ajaloo meeletuse vahetu tajumine kujundasid tema hilisemat loomingut. Krossist sai meisterlik ajaloolise romaani uuendaja, kes kasutas ajalugu, et rääkida kaasajast, tsensuurist, kompromissidest ja vaimsest vastupanust.

Perekond

Jaan Krossi isa oli masinatehase meister Jaan Kross ja ema Pauline Kross (sündinud Pedo).

Kross oli abielus kolm korda. Tema esimene abikaasa oli Helga Roos ja teine Helga Pedusaar. 1958. aastal abiellus ta luuletaja ja lastekirjaniku Ellen Niiduga. See liit kujunes üheks Eesti kultuuriloo tuntuimaks ja viljakaimaks partnerluseks.

Nende peres kasvasid üles lapsed, kes on samuti kultuuri- ja ühiskonnaelus tegevad:

  • Maarja Undusk (nahakunstnik ja kirjanik)
  • Eerik-Niiles Kross (poliitik ja julgeolekuekspert)
  • Märten Kross (muusik ja produtsent)
  • Toomas Niit (psühholoog, Ellen Niidu poeg esimesest abielust)
  • Krossil oli esimesest abielust tütar Kristiina Ross (tunnustatud keeleteadlane ja tõlkija).

Professionaalne karjäär ja looming

Kross alustas kirjanduslikku tegevust luuletajana ja tõlkijana, rikastades eesti keelt uute sõnadega ja tõlkides maailmakirjanduse suurteoseid (nt Shakespeare, Heine).

Tema suurim panus on aga ajaloolised romaanid, mis hakkasid ilmuma 1970. aastatel. Kross asetas oma teoste keskmesse sageli reaalsed ajaloolised isikud, kes seisid silmitsi eetiliste valikutega keerulistel aegadel.

  • “Kolme katku vahel” (1970–1980) – Neljaosaline romaan kroonik Balthasar Russowist, mis käsitleb loovisiku ja võimu vahekorda.
  • “Keisri hull” (1978) – Tema rahvusvaheliselt tuntuim teos, mis räägib Timo von Bockist, kes julges Vene tsaarile tõtt öelda.
  • “Wikmani poisid” (1988) – Autobiograafiliste sugemetega romaan koolipoiste elust ja väärikuse säilitamisest vahetult enne Eesti iseseisvuse kaotamist.
  • “Paigallend” (1998) – Romaan peaminister Jüri Uluotsast.

Kirjanduslik tähendus ja mõju

Jaan Kross on Eesti enim tõlgitud kirjanik. Tema teoseid on tõlgitud enam kui 20 keelde. Teda esitati korduvalt Nobeli kirjandusauhinna kandidaadiks.

Krossi looming on sügavalt mõjutanud eesti kultuurilist identiteeti. Nõukogude ajal pakkusid tema teosed lugejatele “ridadevahelist” lugemist, andes lootust ja hoides alal ajaloolist mälu. Taastatud Eesti Vabariigis oli ta moraalseks autoriteediks ja osales lühikest aega ka poliitikas, olles Riigikogu liige (1992–1993).

Muud faktid

  • Kross oli taastatud Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) auvilistlane.
  • 2006. aastal pälvis ta Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest.
  • Tema auks on nimetatud Jaan Krossi kirjandusauhind.
  • Tallinna vanalinnas, Kirjanike Maja lähedal, asub tema mälestusmärk.

Veel isiksusi